Selle koolituse eesmärk on tõsta osalejate teadlikkust enda rahaasjadest ja elukorraldusest just vanuses 50+. Koolituse käigus keskendume finantsilise teadlikkuse suurendamisele, sealhulgas enda netovara arvutamisele, igakuiste kulutuste jälgimisele ja eelarve koostamisele. Pakun praktilisi tööriistu, mis aitavad paremini hallata oma rahaasju ja tulevikku planeerida.
Lisaks tuleb juttu elulistest teemadest nagu karjäärimuutused, perekonna toetusvõimalused, meelerahufond. Arutame ka kõrge riskiga olukordi, nagu laenud, terviseriskid, töökaotus ja pärandiasjad, et osalejad saaksid oma tulevikku paremini planeerida.
Samuti teeme ülevaate pensionifondidest ja madalama riskiga raha paigutamise võimalustest ehk investeerimisvõimalustest, mis aitavad tagada finantsilist kindlust, kui rahaasjad on juba stabiilsed.
Tänavune teema-aasta on pühendatud liikumisele. Üleskutse ”Hakkame liigutama” kehtib nii füüsise kui ka vaimu ergutamise kohta. Ütlus „terves kehas terve vaim” – tuletab meelde, – et liikumine turgutab ka vaimu! Teadmine on jõud!
Veelgi suurepärasema vaimuteravuse annab aga lisaks liikumisele ka raamatute lugemine. Mõlemad tegevused, nii liikumine kui ka raamatutest teadmiste ammutamine ja meele lahutamine teevad tuju kohe heaks.
Liikumist ja sporti leiab ka raamatukaante vahelt. Õpetused liikumiskultuurist, treeningjuhendid, spordiromaanid või sportlaste elulood innustavad endagi keha diivanilt püsti ajama. Nii mõnigi kirjamees ei ole ära põlanud jooksutosse või suuski ja on hiljem oma liikumisrõõmu värssidesse või romaanidesse vorminud.
Kivide kirjad on lainete valida.
Oliivia Saare luulerida on Märjamaa Raamatukogus avatava kividele pühendatud näituse pealkirjaks. Korraldajatel on soov kutsuda kõiki huvilisi kogema Eesti paekivi ilu, jõudu ja väärikust. Just selle paekivi, mille jättis meile sadade miljonite aastate eest meie kodupaigas lainetanud Balti ürgmeri. Kivimite näiteid on ka naabermaadest.
Kivimnäidiste kõrval on suurt rõhku pandud meie olulisemate ehituspae liikide ligi 700 aastase kasutusloo tutvustamisele ning Märjamaa kivi ehk Orgita dolomiidi suurele osale selles loos. Orgita dolomiidi erilise tähtsuse toob esile 3. augustil kell 16 plaanis olev ettekanne “Eesti kunstiajalugu oleks palju vaesem ilma Märjamaa kivita”. Ühtlasi on tegemist üleskutsega Märjamaa valla elanikele rohkem avalikult väärtustada seda kivi ja pakkuda juba koolilastele võimalust käsitöö ja kunsti tundides tutvust teha selle hästi töödeldava paeliigiga. Orgita dolomiidist võiks saada Märjamaa valla märk, mida ta tegelikult on juba sajandeid olnud. Selle näituse osa on koostanud Helle Perens, mille stendid on välja trükitud Padise kloostri toel.
Paekivi mustritega tekstiili näited ja fotolõuendid on nn “pehme kivi” esindajad, viidates lihtsamale võimalusele kivi struktuuri, tekstuuri ja fossiilide sisaldust tutvustada. Kivimnäidised ehk “modellid” ise on pärit nii puursüdamikest kui ka paljanditest Saaremaalt, Järvamaalt, Virumaalt, Harjumaalt. Kollektsiooni autoriks on Beata Vessart, toetudes Helle Perensi kivimnäidistele.
Disaineri pilguga ja osavate kätega on nii paekivi kui graniitide ja gneisside ilu kaelaehetes jäädvustanud Kersti Kristlieb, kelle rikkaliku kollektsiooniga on võimalus näitusel tutvuda. Enamus ehetes kasutatud fossiilidega paekive on pärit Loode-Eesti rannikult, kuid mõni ka Orgita paemurru killustiku hunnikust. Kaelakeesid on veel Saaremaa, Gotlandi ja Soome kivimitest.
Helle Perens
Tänavu möödub 125 aastat kirjanik Helene Ranna (1898–1946) sünnist.
Eesti kultuurilukku jääb Helene Ranna kui esimene romaanivõistluse (1930) võitnud naiskirjanik Eestis. Järgmise naisautori võitu tuli oodata 76 aastat!
Romaan "Keha ja vaim" käsitleb Saaremaa naisõpetaja elukestvat kõhklust keha ja vaimu suhtest naise elus. Liiga eriskummaline oli haritud naine oma vaimsete püüdlustega 1920. aastate külas. Äsja iseseisvunud Eesti külareaalsuses ei leia haritud naine kohta. Omaeluliste sugemetega romaan võimaldab tõmmata paralleele peategelase ja romaani autori vahel.
Eesti romaanivaramu sarjas anti võiduromaan "Keha ja vaim" uuesti välja aastal 2013.
Raamatukogude aasta raames toimub 1. maist kuni 1.oktoobrini suur mõistatamismäng „Avasta Eesti raamatukogusid“. Sel perioodil ootame kõiki avastama enda jaoks uusi raamatukogusid, kuhu tavaliselt ei satu.
Muuseumitoas saab vaadata Rapla maakonna laste ja noorte kunstikonkursi „Oma silmaga 2021“ parimaid töid. Konkurssi viis läbi Kehtna Kunstide kool.
Selle aasta konkursi teema oli “Elu rikkus – elurikkus”
Alates 25. oktoobrist on raamatukogu teenindusruumides kaitsemaski (seda ei asenda nt sall või visiir) kandmine kohustuslik (v.a. alla 12-aastased).
Raamatukogus korraldavatel üritustel osalemiseks on vajalik esitada COVID-19 haiguse vastu vaktsineerimise või läbipõdemise kohta tervisetõend (v.a. alla 18-aastased).
Vaata täpsemaid reegleid SIIT.
Lisaks tuleb järgida hajutatuse ja käte desinfitseerimise nõuet.
Kampaania „Tund enne und mobla peost, naudi teost!“
Laenutamine raamatukappi: 1. Reserveerides raamatuid e-posti või telefoni teel, anna teada oma soovist saada raamatud kätte raamatukapist. 2. E-kataloogis RIKSWEB:
|
Raamatute kättesaamine raamatukapist:
Tellitud raamatuid hoitakse kapis kolm päeva, mille möödumisel tellimus tühistatakse. Tellimused, mis jõuavad raamatukoguhoidjani hiljem kui pool tundi enne raamatukogu sulgemist, täidetakse järgmisel raamatukogu lahtiolekupäeval. Raamatute laenutähtaeg hakkab jooksma ajast, kui raamatud sisestatakse raamatukappi. |
See raamat jutustab, kuidas Märjamaa alevis kasvanud vaiksest teatrihuvilisest poisist sai nelja Eesti teatri peakunstnik, 68 lavastaja koostööpartner ja 287 lavakujunduse looja. Rohkete fotode ja joonistustega ilmestatud teos sisaldab autori väga isiklikke mälestusi koostööst meie teatrikunsti viimase poole sajandi korüfeedega: Eino Baskini, Ferdinand Veike, Rein Aguri, Kalju Komissarovi, Mati Undi, Evald Hermaküla, Raivo Trassi, Peeter Tammearu ja paljude teistega.
Jaak Vaus viib meid põnevasse lavatagusesse maailma koos seal sündivate imede ja põimuvate intriigidega.
Niivõrd värvi- ja pildikirevat ning detailirohket mälestusteraamatut pole Eestis seni ilmunud.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis koostas oma 30. tegutsemisaasta tähistamiseks toreda ja hariva veebiviktoriini, kus saab enda teadmised Põhjamaade kohta proovile panna. Mängus on nii lihtsamaid ja lõbusamaid küsimusi kui ka kirjandust, ajalugu ja kultuuri puudutavaid fakte ja keerulisemaid pähkleid. Selles on üle 300 erineva küsimuse ning ühe mängu jooksul esitatakse 10 küsimust, seega on see huvitav ja arendav ka viiendal või isegi kümnendal korral. Veebimängu saab mängida nii mobiiltelefonis, arvutis kui ka tahvlis ja kas üksi või pere ja sõpradega üle kogu maailma. Maksimaalne arv inimesi ühes mängus on 10.
Tallinna Keskraamatukogu korraldab 14. aprillil koostöös Eesti Noortekirjanduse Ühinguga noortekirjanduse päeva „Noor loeb“. Päeva toimumisaja oleme seostanud raamatu „Nullpunkt” väljaandmisega ning plaanis on see muuta iga-aastaseks traditsiooniks.
Päeva raames anname auhinna möödunud aastal Tallinna Keskraamatukogust kõige enam laenatud Eesti kirjaniku noorteraamatule. Seostame auhinna Margus Karu mälestusega ja anname välja Margus Karu auhinna. See aitab hoida pildil olulist teost Eesti noortekirjanduses ja armastatud autorit meeles pidada. Lisaks on nimelised kirjandusauhinnad maailmas väga levinud, Eesti noortekirjanduses neid napib.
Plaanime anda välja ka teise, noorte hääletusel põhineva auhinna. Noored saavad anda oma hääle raamatule, mis oli nende arvates möödunud aasta parim noortekas. Hääletuse võitnud teose autor saab „Noor Loeb!” auhinna (https://keskraamatukogu.ee/noor-loeb-milline-on-2020-aasta-parim-noorteromaan/). Palume teil jagada seda infot ka oma noortele lugejatele ja kutsuda ka neid üles 31. märtsini oma lemmiku poolt hääletama!
2020. aasta kevadel kuulutas Rapla Keskraamatukogu välja kolmandat korda maakondliku illustratsioonide konkursi „Mina näen nii”. Noortel kunstnikel oli võimalus luua illustratsioone loodusteemalistele luuletustele.
Kuna kevadel pandi koolid olude sunnil kinni ja suur osa elust seiskus, lükkus ka konkurss edasi sügisesse.
1. novembriks oli meile laekunud üle maakonna 63 tööd. Osalejad olid vanuses 10-14 aastat. Žürii valis näitusele nendest 30 parimat.
Näitus on Märjamaal kuni 15. jaanuarini.
Tänavused raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus“ avatakse 20. oktoobril Tallinnas ja lõpetatakse 30. oktoobril XX maaraamatukoguhoidja päeval Mustla rahvamajas. Raamatukogudes üle riigi toimub sadu üritusi. Märjamaa valla raamatukogudes korraldatakse lastele ettelugemisi, raamatukogutunde, kohtumisi kirjanikega, tutvustatakse uudiskirjandust ja ei puudu seegi kord üllatusteenindaja raamatukogu leti taga.
Kuna oktoober on kuulutatud Eesti kirjanduse kuuks ja 23. oktoober Eesti raamatu päevaks, siis raamatunäitused ja väljapanekud kajastavad eelkõige just eesti kirjandust ja kirjanikke, samuti Teenuse ja Vana-Vigala raamatukogus toimuvad vestlusringid. Noorte lugejatega tuleb 28.oktoobril Märjamaa ja Kivi-Vigala raamatukokku kohtuma lastekirjanik Kristina Ruder ning täiskasvanutele esitleb 5.novembril oma viimaste aastate loomingut Arvo Valton. Raamatukogupäevade raames käis Märjamaa gümnaasiumi 5.-7.klassi õpilastele noorsookirjandust tutvustamas laste- ja noorsookirjanduse spetsialist ja uurija Krista Kumberg. Tegevust alustas "Lugemisisu" programm Valgu, Kivi-Vigala ja Märjamaa raamatukogus ning kuni 8-aastaseid lapsi ootame taas osalema lugemisprogrammis "Loeme koos", mis kestab 2021.a märtsi lõpuni.
Märjamaa Valla Raamatukogus on 20. - 30. oktoobrini viivisevaba periood.
Märjamaa valla raamatukogude lugemisprogramm „Loeme koos“ kujunes sel aastal tagasihoidlikumaks kui 2019.a Alustasime küll veebruaris, kuid kahjuks eriolukord nurjas meie hea ürituse. Lugemispassi jõudis endale võtta 12 last, kes meile ka vahvad pildid joonistasid. Kõigist piltidest on lasekogus üleval näitus. Osalejaid oli ka Teenuse ja Laukna haruraamatukogust. Lõpuüritus toimus 12. juunil Märjamaa raamatukogus. Pidulikkust lisas juurde Heino Seljamaa oma Kohvriteatri nukuetendusega „Okasroosike“. Tänutäheks oli igale lapsele raamat ja tänukiri osalemise eest. Täname kõiki lapsi ja lapsevanemaid lugemisprogrammis „Loeme koos“ osalemise eest.
Lugemisprogrammiga „Loeme koos“ alustame taas 2021.a veebruarist.
Raamatukogul on õigus keelata haigussümptomitega külastajal raamatukogu siseruumidesse sisenemine ja reguleerida külastajate arvu teenindusaladel.
Raamatukogu järgib Kultuuriministeeriumi ja Terviseameti poolt kehtestatud ohutus- ja käitumisjuhiseid COVID-19 viiruse leviku takistamisel.
Püsigem terved!
Märjamaa valla raamatukogud kutsuvad lapsi sellelgi suvel osalema suvelugemise programmis „SUVERAAMAT 2020“.
1. Küsi endale elektrooniline- või paberil lugemispass.
2. Vali meelepäraseid raamatuid soovitatud nimekirjast.
3. Iga raamatu kohta täida küsitlusleht, edasta meile aadressil lastekogu@marjamaa.ee või too raamatukokku.
4. Küsitluslehe alusel saad lugemispassi raamatu kaanepildi.
5. Soovi korral prindime Suvelugemise programmi lõpus elektroonilise passi välja või saadame e-postiga.
6. Loetud raamatuid saad hinnata lastekogus oleval arvamuste tahvlil.
PARIMATE AUTASUSTAMINE TOIMUB SÜGISEL! ÜLLATUSED!
Info 482 1181
Iloni Imedemaa tähistab sel aastal maailmakuulsa raamatukunstniku Ilon Wiklandi 90. sünnipäeva ning ootab suvel nii väikestelt kui ka suurtelt joonistusi oma lemmikloomast.
Tähtaeg: 1. juuli 2020
Vanus: pole piire
Formaat: A4, paberil
Joonistusvahend: pliiatsid
Tööd palume saata: Iloni Imedemaa, Kooli 5, Haapsalu, 90502, märksõnaga „Lemmikloom“.
Palun märgi tööle kindlasti oma nimi ning vanus.
Ilon Wiklandi elus on lemmikloomad olnud väga tähtsal kohal. Tema lapsepõlve südamesõbraks oli koer Tito ning hilisemas elus Rootsis koer Sammeli, keda võib kohata paljudel Wiklandi illustratsioonidel. Loomi on Wikland joonistanud palju – koduloomadest mestloomadeni, kõige rohkem ehk koeri ja hobuseid.
Milline on Sinu lemmikloom ning kuidas Sa teda paberil kujutaksid?
Lisainfo: salm.ee
Milvi Panga on meie maakonna harrastusluuletaja.
Milvi Panga sündis (22. aprillil 1945) Võrumaal Antsla vallas Oekülas. Ta õppis Kaika 7klassilises koolis ja Antsla keskkoolis, seejärel lõpetas Tallinnas ETKVLi kooperatiivkooli koka-kondiitrina ning asus elama Rapla maakonda. Rapla lähedal Alus elab pensionipõlve pidav harrastuskirjanik senini. Ta on töötanud kokana, tuletõrjedispetšerina ja meditsiiniõe abina operatsioonisaalis.
„Mu lapsed on mind vahel luuletajaks nimetanud, aga mina, kes ma olen kirjutanud vaid oma supipaja ja plaadikookide kõrvalt, ei söanda küll seda teha.“ Milvi Panga ei istu laua taha luuletusi kirjutama, head mõtted tulevad muude tööde kõrvalt:
Ta riivib, koorib, tükeldab
ja röstib, peseb, piserdab.
Ta valab, vormib, vahustab
ja hautab, kurnab, jahutab.
Ta sõtkub, sõelub, vahetab
ja pliidi paistel õhetab,
Sind lauda palub, lapsemaim
su oma köögi hea vaim.
("Hea vaim")
Sellel aastal oli lastel juba viiendat suve järjest võimalus osaleda lugemisprogrammis Suveraamat 2019. Aktiivselt võtsid osa algklassid, põhikooli osa jäi tagasihoidlikumaks. Rõõm oli näha, et ka need lapsed, kes suvel maale vanavanemate juurde tulid, rõõmuga kaasa lõid. Lugemiseks valisime eelkõige viimase paari aasta jooksul ilmunud uuemat laste- ja noorsookirjandust. Kõik osalejad said lugemispassi ja küsitluslehed, mida täideti loetud raamatute kohta. Sel aastal oli võimalus oma lemmiktegelast ka joonistada. Samuti said lugejad raamatut hinnata, arvamusplakat sai päris kirju. Enim kogusid hääli A. Saare Pärti raamatute sari, R. Dmuchovskienė „Väike sipelgas Miksmiks“, J. Maasiku „Hopspelleri amulett“ ning K. Applegate „Soovipuu“. Kokku osales 112 lugemishuvilist last, esindatud olid noored lugejad ka Haimrest ja Valgust. Arvukas oli osavõtt sügisel kooliteed alustanud laste seas.
Pidulik Suveraamat 2019 lõpetamine toimus 20. septembril NUKU teatris ja muuseumis. Kutse lõpuüritusele said seekord 47 tublimat lugejat. Nukuteatris räägiti lastele sellest, kuidas valmib raamatust lavastus, tutvustati nukuteatri eri liike, näitlejate garderoobi, tehti hääleharjutusi, lahendati vahvaid mõistatusi, jne. Lapsed said proovida ise teha varju- või sirmiteatrit, mängida marionett- ja käpiknukkudega. Päeva lõpetasime tänukirjade jagamisega ja maiustamisega teatri Hendriku kohvikus.
Täname kõiki osalenud lapsi ja nende vanemaid ning õpetajaid, kes suunasid lapsi lugema ja programmis osalema. Laste soovil jätkame lugemisprogrammiga ka järgmisel suvel.
Urve Nurmik
Oled oodatud 28. septembril kell 11.00-16.00. Tutvustame sulle raamatukogu osakondi, vaadata saab erinevaid näituseid. Spetsiaalselt selleks päevaks avame näituse "Märjamaa kirjarahvas", kus tutvustame Märjamaa alevi kirjanikke ja nende teoseid.
Kell 11 ja kell 14 ootame lapsi orienteerumismängule lastekogus.
Kell 12 toimub raamatute parandamise õpituba.
Kell 14 tutvustab Luc Saffre firmat Rumma ja Ko OÜ, mis tegeleb vaba tarkvara arendamisega. Firma otsib omale töötajaid. Rumma ja Ko kliendid on põhiliselt Belgiast. Rohkem infot Rumma ja Ko OÜ kohta vaata kaardilt ettevõtluse all.
Tule raamatukokku, siin tuleb huvitav ja mitmekesine päev!
https://navicup.com/public/embed/maal-elamise-paev/p=1&pointID=83560/.
Alates 1. juunist saad osalemiseks küsida endale raamatukogust lugemispassi, kuhu tuleb terve suve jooksul koguda usinasti loetud raamatute eest templeid. Ootame lugema ka neid lapsi, kes on suvel vanavanemate juures puhkamas, kuigi elavad mujal Eesti valdades või linnades. Lugema on oodatud ka lugemise selgeks saanud koolieelikud.
Suvelugemise programmis osalemise reeglistik:
Veebruari keskel ilmus heategevusliku sihtasutuse “Ülo Vooglaiu mõttepärand” esimese toimetisena isemõtleja käsiraamat “Elanikust Kodanikuks”.
· Infopäeva eesmärgiks on tutvustada Märjamaa valla kaasavasse eelarvesse 2018 esitatud ettepanekuid ja lisamaterjale. Kõikidel ettepanekute esitajatel on võimalus oma ettepanekuid tutvustada ja vastata esitatud küsimustele.
Laupäeval, 17. novembril kell 11.00- 13.30 toimub Märjamaa Valla Raamatukogus NutiAkadeemia korraldatud nutiseadmete tasuta koolitus.
18. oktoobril toimus Rapla Keskraamatukogus järjekordne ettelugemisvõistlus, mille teemaks oli sel aastal „Kus hundist räägitakse …”.
Üle maakonna olid hundijutte lugema tulnud 12 poissi ja tüdrukut neljandatest klassidest.
Marten Kaljas Kivi – Vigala Põhikoolist, Mia Lota Sutter Rapla Vesiroosi Koolist, Nora Haas Valtu Põhikoolist, Eliset Reinumäe Kohila Gümnaasiumist, Madle Kundla Rapla Vesiroosi Koolist, Marttis Runno Rapla Kesklinna Koolist, Epp Bender Kohila Gümnaasiumist, Katrin Obuhhova Märjamaa Gümnaasiumist, Martin Sepp Järvakandi Koolist, Karoliina Karotamm Märjamaa Gümnaasiumist, Andrias Linaste Kaiu Põhikoolist ja Brigitta Puiestik Kohila Gümnaasiumi Hageri koolist.
Enda kohta ütleb Kai Lihtmaa: "Olen lihtsalt naine - 26 aastat oma mehele ja ema - viiele lapsele. Ühel ilusal pühapäevahommikul ärkasin ja teatasin mehele, et nüüd tuleb ämmaemandaks minna. Omal oli selleks ajaks kolm last olemas. Kuus aastat kooli oli nagu vana asja meeldetuletamine, kõik oli arusaadav ja peaaegu lihtne. Ometi sai peale 10 aastast haigla ja polikliinikutööd väga selgeks, et see aeg mu elus on nüüd läbi. Samal ajal tegin juba mitu aastat paralleelselt tööd ka koos oma mehega. Nõelravi ja manuaalteraapia jäid iseenesest tema kõrvalt külge. Natuke täiendusi Indias Keralas ja Puna Ayurveda Instituudis ja marmateraapia koolitused dr Vetrovi käe all andsid üha enam selgust, et see meditsiin meeldib mulle palju rohkem".
19. septembril toimus Rapla Keskraamatukogus XV Üleriigiline lasteraamatukoguhoidjate päev, kus kuulutati välja "Aasta lasteraamatukoguhoidja 2018" nominendid.
Nendeks on :
ANU AMOR-NARITS Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu
ÄDU NEEMRE Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu
SVEA NUORANEN Väike-Õismäe raamatukogu
URVE NURMIK Märjamaa Valla Raamatukogu
MAI PAJU Saare Maakonna Keskraamatukogu
AITA TAMMEORG Anija Valla Keskraamatukogu Kehra raamatukogu
Mullu möödus 125 aastat geobotaaniku Teodor Lippmaa (1892–1943) sünnist. Selle puhuks pani Tartu Ülikooli Loodusmuuseum (koostaja Ülle Reier) kokku teadlase elukäiku ja tööd tutvustava näituse. Põhjus näitus Märjamaa raamatukokku tuua peitub selles, et 1939. aastal tegi teadlane välitöid Märjamaalt mõni kilomeeter loodesse jäävas Rangu nõmmes.
Lippmaa põhiline uurimissuund oli taimkatte ja selle muutuste ning kasvukeskkonna mõjude uurimine. Selleks rajas ta mitmeid välijaamasid, üks neist asus Märjamaa–Koluvere teest põhja poole jäävas Rangu nõmmes. Assistentideks välitöödel olid hilisem geobotaanik Liivia Laasimer (Reinomägi), hilisem metsateadlane Aino Käärik (Mathiesen) ja Lipstu nõmme naabruses (Kuusiku ja Kodila vahel) sündinud botaanik Heinrich Aasamaa. Välitööde ajal elati Virita talus. Vaatluste tegemiseks oli kuuse otsa rajatud vaatlusplatvorm. Samasse paika püstitati 1977. aastal Eesti Looduskaitse Seltsi Märjamaa osakonna eestvedamisel mälestuskivi. Mullu sai teerada kivi juurde ka suunaviida.
Jaan Eilart on 14.01.1993 ajalehe Nädaline lisalehes Lehmlõuke kirjutanud Rangu nõmme rollist geobotaanika (taimekoosluste geograafilist paiknemist uuriv teadusharu) arengule järgmist. Prof Lippmaa eesmärk oli koostada kogu maailma taimkatet kirjeldav koguteos, selleks oli välitöid tehtud mitmel kontinendil ja lisaks taimeliikide kirjeldamisele mõõdeti ka nende kasvukeskkonna parameetreid, mis viis teadlase oletuseni seostest loo- ja stepialade sarnase kujunemise kohta (tõestuse sellele leidis Eilart). Uurimistöö lõpetas teadlase traagiline hukkumine koos abikaasa Hilja ja tütar Siiriga lennukipommi tabamuse saanud kodumajas 1943. aastal. Kindlast hukust pääses kodunt eemal olnud poeg Endel (1930–2015), kellest kujunes samuti mainekas teadlane.
Märjamaa lähedase Rangu nõmme ja sealsete loometsade panus botaanika teadusesse maailma mastaabis on vähe teada fakt. Nüüd on koju kätte tulnud seda tutvustav näitus.
Jürgen Kusmin
17. aprillil toimus Raplas maakondlik kirjandusviktoriin 4.-5. klassidele. Läbi tuli lugeda 9 Eestimaast kõnelevat raamatut. Valikvastustega küsimused koostasid Rapla keskraamatukogu raamatukoguhoidjad. Küsimusi oli kokku 20. Sel aastal oli osalemas 15 neljaliikmelist võistkonda erinevatest Rapla maakonna koolidest: Raplast, Märjamaalt, Kaiust, Kohilast ja Valgust. Küsimused koostati loetud raamatute põhjal ning vajalikuks osutusid ka üldteadmised Eesti kohta. Kõik võistkonnad olid väga tublid ja võistlus kujunes tasavägiseks. Maakondliku kirjandusviktoriini võitis Märjamaa Gümnaasiumi võistkond, kuhu kuulusid Kertu Kaljusaar, Meribel Merilo, Remo Põldmann, Julia Volkova. Viktoriinist võtsid veel osa Ave Kotka, Leen Burmeister, Angelika Lõkov, Andra Aruksaar, Anette Ella, Andre Smirnov ja Remi Evestus.
Aitäh osavõtjatele ja nende õpetajatele
Tiia Oidramile, Laine Lemmikule, Leili Mikkusele ja Tiina
Ungale.
Foto: Ingrid Teder
Auhinna omistamisel Arvo Valtonile pidas žürii silmas ka kirjaniku varasemat ja Jaan Krossi loominguga viljakalt polemiseerivat panust Eesti ajalookirjandusse. "Ehkki ta oma filmistsenaariumeis ja näidendeis pole hoidunud mineviku Eesti teemast, on Valton tuntud eeskätt kui ajalooliste mõistujuttude meister, kes ammutanud ainest nii Eestist läänes kui ka kaugel idas paiknenud kultuuridest ja võtnud mõõtu pigem Karl Ristikivi kui Jaan Krossi loomingust," iseloomustas tänavust preemiasaajat žürii esimees Jaan Undusk. Seda paeluvam oli žürii hinnangul Valtoni krooniku rollis maabumine kodukihelkonda ajalooliselt pingestatud aastail.
Auhinda üle andes tänas Hiiumaa vallavolikogu esimees Aivar Viidik laureaati pikaajalise loomingu eest. Samuti tundis ta heameelt, et kuigi Arvo Valton on rohkem seotud Läänemaaga, on pool temast hiidlasest isa kaudu geneetiliselt tugevalt seotud ka Hiiumaaga. "Seetõttu ei ütle ma, et tere tulemast hiidlaste sekka vaid pean ütlema tänan sind hiidlaseks olemise eest," lausus Viidik.
Luulekavad on põimitud muusikaga. Rapla Ühisgümnaasiumi õpilaste juhendajad on õpetajad M.Lips ja K.Takk ning Märjamaa Gümnaasiumi õpilastel õp. M.Retsja.
Üritust filmitakse.
Milja Sale kuuenda luulekogu "Kuni aeg saab täis..."
esitlus toimub Märjamaa raamatukogu saalis
18. jaanuaril kell 16.00
Varasemalt on harrastusluuletaja Milja Sale sulest ilmunud luuluekogud:
Peegelpilt vees", "Luule läbi aastate", "Nagu olnud, nii on", "Jälg elust", "Elu spiraal". Tema luuletusi on ilmunud ka Märjamaa luuleklubi almanahhides ja ajakirjanduses.
Näitus Kasuline kokaraamat annab ülevaate eesti kokaraamatute ajaloost. Esindatud on eestikeelsed kokaraamatud alates esimesest (1781) kuni 1940. aastani.
Laupäeval, 28. oktoobril kell 12.00
MARI MUINASJUTUHOMMIK
koos meisterdusega, kaasa võta palun käärid.
Teisipäeval, 24.oktoobril kell 12.00
joonistame koos Kertuga raamatutegelasi E.Raua raamatust Naksitrallid
kaasa võta palun joonistamisvahendid, paberi saad kohapealt.
Kevadel kuulutas Rapla Keskraamatukogu laste ja noorte kultuuriaasta raames välja konkursi „Mina näen nii“ 9–26 aastastele noortele. Konkursil osalemiseks pidi lugema raamatuid ja nende põhjal joonistama vabalt valitud tehnikas A3 formaadis illustratsioone valitud raamatule. Raamatuid oli valikus 15 ja kõik Eesti autoritelt. Konkursile laekus maakonnast 88 tööd, millest žürii valis välja enim meeldinud tööd ja nendest pandi Rapla Keskraamatukogus väljas näitus. Märjamaalt oli osavõtjaid rohkelt, näitusel said aga osaleda oma töödega Kirke Krausberg, Annleen Leesma, Viola Viidemaa, Riin Voolaid, Kristen Vaher, Richard Kollom, Gertti Udurand, Meeli Maria Viikmaa, Andra Aruksaar, Anette Ella, Karmen Viirsalu, Mats Enok, Kertu Kaljusaar ja Merily Peterson.
Lõpuüritusele, mis toimus 11. septembril Rapla Keskraamatukogus, oli külalisesinejaks kirjanik Kerttu Soans, kes on õppinud ka maalikunsti. Kõik näitusel osalenud tööd raamistati ilusate pildiraamidega, mis olidki kingituseks tublidele joonistajatele Rapla Keskraamatukogu poolt. Anette Ella pälvis Rapla Keskraamatukogu eripreemia.
Uuel
aastal on konkursile tulemas järg „Mina näen nii 2“.
Reedel, 22.septembril kogunesid Rapla maakonna ligi kakssada tublimat suvelugejat Kehtna Kutsehariduskeskuse saali, kus toimus pidulik „Suvelugemine 2017“ lõpetamine. Märjamaa suvelugejatest said kutse lõpuüritusele 35 õpilast, kes kõik olid lugenud 7 ja enam raamatut. Üritust juhtis laste sõber Lotte, esinesid Rapla tantsuklubi Mustang noored peotantsijad ning noored tsirkusestuudiost Folie. Rapla Keskraamatukogu esindaja tunnustas maakonna parimaid suvelugejaid tänukirja ja auhindadega. Märjamaalt lugesid end maakonna parimateks oma vanuseastmes Andra Aruksaar ja Marlen Enok. Raamatukogud tunnustasid tänukirjaga oma piirkonna parimaid suvelugejaid. Märjamaa piirkonna tänukirja 2017.a said: Betti Linna, Marion Põldmann, Mariliis Ruus, Mia Laube, Andreas Metsis, Liisi Seiler, Karro Võigemast, Eliis Kantsik, Kreteliis Kiolein, Caileen Rapp, Ketriin Erm, Linda Irene Jusson, Hendrik Ella, Mairo Kozlov, Ruby Protsin, Leen Burmeister, Pärle Tehva, Eliise Võigemast, Andra Aruksaar, Meribel Merilo, Julia Volkova, Remo Põldmann, Gerda Rebane, Liis Lehesalu, Laura Valdek, Dagmar Heleen Pae, Keiti Lomp, Mariann Enok, Karmel Kaljusaar, Birgitta Lusmägi, Maria Eliisa Metsis, Kalista Miljand, Vivian Ränkel, Marlen Enok ja Merilyn Merilo.
Pilte üritusest saate vaadata SIIT (fotograaf Ingrid Teder).
Raplamaa raamatukogud kutsuvad 14-26aastaseid noori osalema EV100 projektis „Kunst raamatukokku Raplamaal“.