Märjamaa Valla Raamatukogu

Mullu möödus 125 aastat geobotaaniku Teodor Lippmaa (1892–1943) sünnist. Selle puhuks pani Tartu Ülikooli Loodusmuuseum (koostaja Ülle Reier) kokku teadlase elukäiku ja tööd tutvustava näituse. Põhjus näitus Märjamaa raamatukokku tuua peitub selles, et 1939. aastal tegi teadlane välitöid Märjamaalt mõni kilomeeter loodesse jäävas Rangu nõmmes.

Lippmaa põhiline uurimissuund oli taimkatte ja selle muutuste ning kasvukeskkonna mõjude uurimine. Selleks rajas ta mitmeid välijaamasid, üks neist asus Märjamaa–Koluvere teest põhja poole jäävas Rangu nõmmes. Assistentideks välitöödel olid hilisem geobotaanik Liivia Laasimer (Reinomägi), hilisem metsateadlane Aino Käärik (Mathiesen) ja Lipstu nõmme naabruses (Kuusiku ja Kodila vahel) sündinud botaanik Heinrich Aasamaa. Välitööde ajal elati Virita talus. Vaatluste tegemiseks oli kuuse otsa rajatud vaatlusplatvorm. Samasse paika püstitati 1977. aastal Eesti Looduskaitse Seltsi Märjamaa osakonna eestvedamisel mälestuskivi. Mullu sai teerada kivi juurde ka suunaviida.

Jaan Eilart on 14.01.1993 ajalehe Nädaline lisalehes Lehmlõuke kirjutanud Rangu nõmme rollist geobotaanika (taimekoosluste geograafilist paiknemist uuriv teadusharu) arengule järgmist. Prof Lippmaa eesmärk oli koostada kogu maailma taimkatet kirjeldav koguteos, selleks oli välitöid tehtud mitmel kontinendil ja lisaks taimeliikide kirjeldamisele mõõdeti ka nende kasvukeskkonna parameetreid, mis viis teadlase oletuseni seostest loo- ja stepialade sarnase kujunemise kohta (tõestuse sellele leidis Eilart). Uurimistöö lõpetas teadlase traagiline hukkumine koos abikaasa Hilja ja tütar Siiriga lennukipommi tabamuse saanud kodumajas 1943. aastal. Kindlast hukust pääses kodunt eemal olnud poeg Endel (1930–2015), kellest kujunes samuti mainekas teadlane.

Märjamaa lähedase Rangu nõmme ja sealsete loometsade panus botaanika teadusesse maailma mastaabis on vähe teada fakt. Nüüd on koju kätte tulnud seda tutvustav näitus.

Jürgen Kusmin