Märjamaa Valla Raamatukogu

Rahatarkuse koolitus 12. november 2025

Märjamaa VRK / Kirjuta esimene kommentaar

Rahatarkuse vestlusõhtud väikelinnades kutsuvad tegema väikeseid, aga nähtavaid muutusi

Rahatarkus ei tähenda vaid teadmisi rahast, vaid ka oskust ja harjumust oma elu teadlikult juhtida: koostada pere-eelarvet, omada säästvat ja vastutustundlikku hoiakut raha suhtes ning mõista investeerimise põhitõdesid.

„Aitamaks kaasa nende teadmiste levikule, korraldab IPF Digital Eesti oma sotsiaalse vastutuse programmi „Nähtamatud“ raames novembris rahatarkuse vestlusõhtuid „Väikesed sammud, nähtavad muutused,“ sõnas IPF Digital Eesti äriüksuse juht Kristi Saaremets.

Tasuta vestlusõhtud toimuvad Märjamaa, Jõgeva, Kilingi-Nõmme ja Elva raamatukogudes, kus rahatarkuse entusiast Hanna Kuldsaar-Sarv jagab läbi oma kogemuslugude ja teadmiste, kuidas rahatarkuse põhimõtteid oma igapäevaelus rakendada.

„Minu rahatarkuse teekond sai alguse juba lapsepõlves, kuigi ma ei teadnud siis veel, et seda nii nimetatakse,“ ütles Sarv. „Kasvasin peres, kus rahast räägiti vähe, ja õppisin varakult, et toimetulek tähendab leidlikkust. Hiljem, kui elu tõi ette raskusi ja pere-eelarvet tuli sõna otseses mõttes nullist koostada, sain aru, kui palju turvatunnet annab teadmine, et sa valdad oma raha, mitte vastupidi.“

Eestlased peavad end finantsteadlikuks, kuid vähesed suudavad neid teadmisi päriselus rakendada

IPF Digitali 2025. aastal tellitud finantsrahulolu uuring näitas, et 51 protsenti vastanutest hindab oma teadmisi rahatarkusest kõrgeks või üsna kõrgeks. Enesekindlus on suurim noorte seas vanuses 18–34, samas kui alates 35. eluaastast muutub hinnang oma finantsalastele teadmistele tagasihoidlikumaks.

„Samas näitavad uuringu tulemused, et vaid vähesed suudavad oma teadmisi päriselus rakendada. Paljudel pole piisavalt sääste, kulutusi ei planeerita või elatakse palgapäevast palgapäevani. Meie harjumused ja emotsionaalsed otsused kipuvad meid sageli alt vedama ka siis, kui peame end finantsteadlikuks,“ märgib Saaremets.

IPF Digitali uuringu järgi on vaid 44 protsenti töö kaotanud eestlastel piisavalt sääste, et tulla toime kolm ja enam kuud. 25 protsenti suudaksid hakkama saada vähem kui kolm kuud, ja 24 protsenti vastanutest tunnistasid, et rahaline puhver puudub neil täielikult. Vaid 12 protsenti elanikkonnast paneb iga kuu või enamikel kuudel kindla summa tagavaraks kõrvale. Uuring tõi ka välja, et neljandik ehk 25 protsenti vastanutest elab palgapäevast palgapäevani.

Teadmiste rakendamine igapäevaelus

Rahatarkuse vestlusõhtute „Väikesed sammud, nähtavad muutused“ käigus õpivad osalejad oma raha paremini planeerimima, nutikalt säästma, kasutama veebipõhiseid tööriistu ning märkama ja vältima pettusi. Projekti eesmärk on näidata, et rahaasjade juhtimine ei ole keeruline ning õigesti rakendatud teadmised aitavad end oma otsustes kindlamalt ja turvalisemalt tunda.

„Väikesed sammud, nähtavad muutused“ on sotsiaalse vastutuse programmi „Nähtamatud“ jätkuprojekt.

Programmi „Nähtamatud“ eesmärk oli tuvastada Eestis sotsiaal-majanduslikke ja psühhograafilisi tegureid, mis muudavad osa ühiskonna liikmetest justkui „nähtamatuteks“ – inimesteks, kes on majanduslikult või sotsiaalselt ühiskonnast tõrjutud või elavad tõrjutuse ohus.

Üheks olulisemaks nähtamatuse põhjuseks osutus finantsteadlikkuse puudumine. Uuringu metoodika järgi kuulub ligikaudu 19 protsenti Eesti elanikest ehk ligi 178 000 inimest „nähtamatute“ sotsiaalsesse gruppi. Baltimaades kokku on selliseid inimesi hinnanguliselt 957 000.

Tegemist oli Baltimaades esimese võrdlusuuringuga, mille eesmärk oli välja selgitada, kui suur osa elanikkonnast on sotsiaalselt ja/või majanduslikult tõrjutud ning millised on nende peamised riskitegurid.